TÄHELEPANU!
Kuna Melissaga seonduv postitus levis väga kiiresti ning mulle endale tundus praegu sellisel kujul pigem ebaõige, otsustasin selle kirjutise hetkel privaatseks muuta!
Tunnistan, et kuigi suhtun sellesse teemasse endiselt sama tõsidusega, läksin sellest kirjutades eemale ka mõningatest oma põhilistest väärtustest ja põhimõtetest. Hetkel tunnen, et pean pigem sooja duši alla minema, teed jooma ja kerra tõmbama, et rahulikult mõeldes aru saada, mida kogu see teema tegelikult mulle ja mu lastele tähendab.
Vahepeal on väga kurb olla ema ja näha oma laste muret. Eriti valus on siis, kui see puudutab ka enda traumasid. Täna kirjutasin ma emana, kelle sees on see valukeha ja ma loodan, et mõistate seda.
Mul on kahju!
Aitäh, kõigile kes te mulle kirjutasite ja toetust väljendasite! Olete väga armsad!