Mina abistavas elukutses – väärtused ja põhimõtted, millega töötan

Me elame ajastul, kus vaimsest tervisest räägitakse palju ning selles valdkonnas võib leida palju erinevaid töötajaid ja teenusepakkujaid. Igaühel on oma spetsiifika ja oma väljund ning üldpilt on sama kirju kui vanaema lapitekk. Abivajajale võib see olla esimeseks keerdkohaks, kus küsida endalt, et kelle poole siis mina peaksin pöörduma? Tahan, et neil, kes on otsustanudLoe edasi: “Mina abistavas elukutses – väärtused ja põhimõtted, millega töötan”

Tüdruk, kes peitis end garderoobis ehk Kaili lugu

!Loo jures olev pilt on illustratiivne (Pexels Free Photos) Melissa küsis minult eile, et jagaksin temaga oma lugu… Et ta on kunagi minu elmisest blogist lugenud, et mind koolis narriti, aga ma pole kunagi tahtnud seda rääkida. Ega ma praegugi rääkida taha, aga kirjutada võin proovida. Lugeja, kes sattus eile tunni-paari jooksul minu blogisse, võisLoe edasi: “Tüdruk, kes peitis end garderoobis ehk Kaili lugu”

Privaatseks muudetud postitus

TÄHELEPANU! Kuna Melissaga seonduv postitus levis väga kiiresti ning mulle endale tundus praegu sellisel kujul pigem ebaõige, otsustasin selle kirjutise hetkel privaatseks muuta! Tunnistan, et kuigi suhtun sellesse teemasse endiselt sama tõsidusega, läksin sellest kirjutades eemale ka mõningatest oma põhilistest väärtustest ja põhimõtetest. Hetkel tunnen, et pean pigem sooja duši alla minema, teed jooma jaLoe edasi: “Privaatseks muudetud postitus”

Johnny Deppi ja Amber Heardi kohtuasja lõpp – kas keegi saab rõõmustada?

Aprillikuust alates on kogu maailmal olnud võimalus jälgida avalikku kohtuasja, missugust vaadates paljud “tavalised” inimesed ilmselt kergendatult ohkavad: “Jumal tänatud, et meil midagi sellist pole!” Teine suur osa ohkab aga: “Jumal tänatud, et minu/meie asjad sedasi avalikult välja ei tule!” Kolmas osa ohkavad, et mis selle kõigega edasi peale hakata… Olen Amber Heardi ja JohnnyLoe edasi: “Johnny Deppi ja Amber Heardi kohtuasja lõpp – kas keegi saab rõõmustada?”

Traumade võrdlemine tuleb peatada

Kas olete märganud, et tihti ütlevad need, kes on eriti palju kannatanud ja raskeid sündmusi kogenud: “Teistel on hullemini”, “Ma ei tohiks viriseda, kuna minuga ei juhtunud x, y, z sündmus…” ja nii edasi? Oma kogemust pisendatakse ning valu sellest üritatakse alla suruda, kõrvutades seda teiste valuga, mis on mingisugusel skaalal suurem. See on traumeeritudLoe edasi: “Traumade võrdlemine tuleb peatada”

Valu abistavast süsteemist…

Minu kurbus, pettumus ja jõuetu viha on praegu nii tugevad, et ma ei saa jätta kirjutamata. Ma ei ole tunneteta robot või enda probleeme eitav isik, nagu Eesti süsteemis tihti abistava elukutse inimestelt oodatakse. Olen kontaktis oma emotsioonidega ja julgen tunnistada inimlikku valu. Ausus on mulle olulisem kui ükskõik milline poliitkorrektne populaarsus. Kõik, kes lugesidLoe edasi: “Valu abistavast süsteemist…”

Mis on minu keeled ehk varsti olen töötu

Vähem kui kuu aja pärast olen ma töötu. Kindlat määrust pole veel tulnud, aga täna jagati meile vägagi selge info, et mina ja veel mõned (või mitmed) Hingehoiutelefoni töötajad jäävad aprillist ilma tööta. Lepingud olidki meil tehtud märtsi lõpuni, kuna aprillis pidime teise tööandja alla minema, kuid siiski suure lootusega, et enamik meist jätkavad. ParakuLoe edasi: “Mis on minu keeled ehk varsti olen töötu”

Sõjast ja traumast ja sõjatraumast meie vaimse tervise kontekstis

Kas ärevatel aegadel peaks käsitlema raskeid teemasid või peaksime pigem püüdma mõtteid mujale juhtida? Tundub, et see on praegu väga paljude küsimus. Meedia on täis õpetusi, kuidas sõjauudistega toime tulla ning aidata ka lastel hakkama saada. Samadele väljaannetele kuuluvad teised uudised toodavad aga sõjakajastusi aina juurde. Inimesed ahmivad neid lugusid ja teadmisi, sest paljud meistLoe edasi: “Sõjast ja traumast ja sõjatraumast meie vaimse tervise kontekstis”

Kuidas mu trauma-aju improteatris toimetab

“Erinevalt ta kogemustest arvukate terapeutidega, kes olid temaga rääkinud sellest, kui halvasti ta end tundis, andis teater talle võimaluse sügavalt ja kehaliselt kogeda, mida tähendab olla keegi teine, mitte õpiraskustega ülitundlik poiss, kelleks ta oli aegamööda muutunud. Trupi hinnatud liikmeks olemine andis talle sisemise kogemuse jõulisusest ja pädevusest. Usun, et see uus hõlmatud versioon iseendastLoe edasi: “Kuidas mu trauma-aju improteatris toimetab”